• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 14.11.14, 07:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööhõive III kvartalis pisut kasvas

Töötuid oli 2014. aasta III kvartalis 51 000 ja töötuse määr 7,5%, teatas statistikaamet. Tööhõive pisut kasvas, kuid muutused töötuses ja tööhõives olid väikesed.
Töötud ajutise tööjõuna haljastustöödel.
  • Töötud ajutise tööjõuna haljastustöödel. Foto: Raul Mee
Tööjõu-uuringu andmetel oli III kvartalis hinnanguliselt 51 000 töötut, mis oli II kvartaliga võrreldes 4000 võrra rohkem. Töötuse määr kasvas samal perioodil 0,5 protsendipunkti võrra. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes oli töötute arv samas pisut väiksem (2000 võrra, töötuse määr oli aasta tagasi 7,8%).
Kvartaliga kasvas tööpuudus ennekõike lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute lisandumise tõttu, keda oli III kvartalis 29 000 (kasv võrreldes II kvartaliga 6000 võrra). Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on juba viimased viis kvartalit püsinud stabiilsena, III kvartalis oli neid 22 000 ning pikaajalise töötuse määr oli III kvartalis 3,3%.
Noorte, 15–24-aastaste töötuse määr oli III kvartalis 13,4% ning see kahanes nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta III kvartaliga võrreldes. Töötuid noori oli tänavu III kvartalis hinnanguliselt 8000. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus III kvartalis kõikide noorte seas vaid 5,3%.
Tööga hõivatuid oli tänavu III kvartalis hinnanguliselt 634 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 4000 võrra enam ning eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7000 võrra enam. III kvartali tööhõivet mõjutavad suveperioodi hooajatöötajad, nt ehitussektoris. 15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 63,9%. II kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 0,4 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 1,2 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 63,5% ja 62,7%).
Kasvamas on vanemaealiste tööhõive. Võrreldes 2013. aasta III kvartaliga oli tänavu III kvartalis 50–74-aastaseid töötajaid 11 000 võrra enam. Kui vanemaealiste hõive kasvu mõjutab muuhulgas pensioniea järkjärguline tõus, siis noorte töötajate arv pigem kahaneb seoses 90ndatel sündinud väikesearvulise põlvkonna tööturule sisenemisega.
Elanikkonna tööjõus osalemine on kasvutrendis – III kvartalis oli tööjõus osalemise määr, mis näitab, kui suur osa 15–74-aastastest on tööturul aktiivsed (tööga hõivatud või töötud), 69,1%. Aasta tagasi samal ajal oli see 68%. Kümme aastat tagasi 2004. aastal oli see näitaja märgatavalt madalam (63%).
Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta III kvartalis 15–74-aastaste hulgas 31% (306 000 inimest), võrreldes 2013. aasta sama perioodiga kahanes nende arv 14 000 võrra. Ennekõike jäi tööealiste hulgas vähemaks õppijaid ja pensionäre. Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute arv (kes sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida), III kvartalis oli neid 4000.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele